Linnavalitsuse üleskutset autovabal päeval jalgrattaga tööle sõita järgis vaid 15 inimest. «Aga on ka selge, et meie kliimavöötmes ei saa ainult jalgratta kasutamise propageerimisega autostumist vältida,» nentis Tallinna liiklusvoogusid uurinud inseneribüroo Stratum projektijuhi Tarmo Sulger.

Autode arvu edasist kasvu aitaks ära hoida ühistranspordi kasutamine ja arendamine, kuid Tallinnas on viimasel kümnendil täheldatav just vastupidine tendents - ühissõidukitega sõitmise märgatav kahanemine. Ühistransporti kasutab vaid umbes kolmandik linlastest varasema kahe kolmandiku asemel.

Autostumine piiri peal

Tallinlased sõidavad ühissõidukitega vähem kui Helsingi, Müncheni või Ateena elanikud, kuigi nimetatud linnades on autode arv Tallinnaga samas suurusjärgus või isegi suurem. Põhjuseks asjaolu, et mujal on autode liikumisvõimalusi veidi piiratud, et vältida kesklinna ülekoormamist, ning see sunnib ka autoomanikke ühistransporti eelistama.

Viimase kümne aasta jooksul on autosõitude arv Tallinnas peaaegu kolm korda kasvanud, ometi pole siinne liiklustihedus Sulgeri andmetel veel paljude teiste Euroopa linnadega võrreldav. «Aga me liigume neile jõudsalt järele,» lisas ta.

Praegu on Tallinna liikluses põhiprobleemiks see, et kesklinna piiril asuvad ristmikud on läbilaskevõime ammendanud. Eriti hull olukord valitseb nn taksopargi ristmikul, mida läbib õhtusel tipptunnil ühes liiklussuunas üle 2000 sõiduki.

«Selline sõidukite hulk vajaks juba kahetasandilist ristmikku,» ütles abilinnapea Jüri Ratas. «Kõigile Tallinnas liiklejatele tuntud valupunkt on ka Peterburi maantee, Tartu maantee ja Järvevana tee ristmik. Järvevana tee Ülemiste järve poolsele sõidusuunale tuleks üks rada juurde ehitada, kuid ka see oleks ainult ajutine lahendus. Ka selle ristmiku asemel peaks olema kahetasandiline liiklussõlm.»

Probleeme tekitab ka Haabersti ringristmik. Selle mitmetasandiliseks rekonstrueerimise projekt on valmis ja linn otsib ehitamiseks raha.

Rannamõisa teel on liiklustihedus viimase kahe aasta jooksul 70% kasvanud, läbilaskevõime kriitilise piirini on jõudnud ka Lasnamäed, Piritat ja Viimsit kesklinnaga ühendav Narva maantee. Narva maanteele suubuvaid liiklusvooge suudaks hajutada vaid Põhjaväila valmisehitamine.

Stratumi juhatuse esimehe Dago Antovi väitel on ristmiku läbilaskevõime ammendunud siis, kui selle ületamiseks kulub rohkem kui kolm fooritsüklit.

Tallinn on tuntud ka kui väga närvilise sõidustiiliga linn. Paljud autojuhid ei tea, et üksteisest möödakihutamine hoopiski vähendab autode keskmist liikumiskiirust ja suurendab ka õhusaastet.

«Vaheletrügivast sõidumaneerist loobumine parandaks ka teede ja tänavate läbilaskevõimet,» ütles linna liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp.

Ratas mainis, et Euroopa pealinnade tasemele jõudmiseks vajab teedeehitus kümme korda rohkem raha kui Tallinn suudab anda. «Seetõttu on peatunud Põhjaväila ehitus, Lõunaväil aga sootuks kauge tulevik,» nentis ta.

Praegu käivad ettevalmistused Haabersti ristmiku mitmetasandiliseks ehitamiseks, samuti tuleb lähiajal alustada Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimist.

----------------------------

Autod ja tervis

• Tallinna õhusaastest annab autotransport ligikaudu 90%.

• Neis kesklinna koolieelsetes lasteasutustes, mis paiknevad intensiivse autoliiklusega tänavate ääres, on laste haigestumus ülemiste hingamisteede ägedatesse haigustesse sagenenud kuni kolm korda.

• Autodest tulenev õhusaaste tekitab naistel tsüklihäireid, rasedus- ja sünnitusalaseid komplikatsioone. Seda näitavad juba 80ndate aastate lõpus Tallinnas tehtud uuringud.

• Autosaaste on eriti ohtlik lastele, vanuritele ja südame-veresoonkonna haigustega inimestele.

• Linna õhuseirejaamad asuvad praegu liiga kõrgel (4 m) ega näita seetõttu tegelikku õhusaaste taset, millega inimesed kokku puutuvad. Samuti on jaamu liiga vähe, andmaks pilti Tallinna õhust.

Kuidas leevendada autostumist

• 1. jaanuaril 2002 oli Tallinnas registreeritud 134 263 sõiduautot ehk kolmandik Eestis registreeritud 407 272 sõiduautost

• 2002. aastal oli Tallinnas registreeritud kokku 160 420 sõidukit ehk 401 sõidukit 1000 elaniku kohta, sh 336 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Keskmiselt kasvab autopark 8000 - 12 000 sõiduki võrra aastas.

• Liikluse möödajuhtimiseks linna keskusest ja elurajoonidest tuleb ehitada ümbersõiduteed ja tõkestada kesklinna sissesõitu.

• Liikluse sujuvamaks muutmiseks tuleb võtta peatänavatel kasutusele nn roheline laine ja rajada ühistranspordirajad.

• Keelata parkimine peatänavatel ja magistraalteedel, et vähem häirida jalakäijate liiklust; kehtestada parkimisele ajalised piirangud.

Allikad: Tallinna linna parkimise arengukava aastateks 2002-2005

Tallinna keskkonnatervise tegevusplaan

Jaan Rõõmussaar, Toomas Pirn Raepress

« Tagasi